Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine

Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mis võib kulgeda raskelt ning põhjustada meningiiti (ajukelmepõletikku)  või meningoentsefaliiti (aju- ja ajukelmepõletikku). Enamus haigetest paraneb, kuid võivad jääda tüsistused, nt tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired. Eesti paikneb puukentsefaliidi endeemilises piirkonnas ja seetõttu soovitatakse Eestis vaktsineerida kõiki rasedaid. Puugid on Eestis aktiivsed aprillist septembrini. 2019. aastal haigestus Eestis puukentsefaliiti 83 inimest. Puukentsefaliidi vastu tagab kaitse ainult vaktsineerimine. Puukentsefaliidivaktsiin sisaldab inaktiveeritud viirust ning on seega raseduse ajal lubatud ning ohutu. Kui rase pole eelnevalt puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud, siis tuleb viia läbi täielik puukentsefaliidivastane vaktsineerimine, mis koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühekuulise vaheajaga ning kolmas sünnituse järel aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust ja edasi on vaja iga 3–5 aasta tagant kordussüstiga kaitset uuendada. Väikelast saab vaktsineerida puukentsefaliidi vastu alles ühe aasta vanuselt.  Seega võimaldab rasedate vaktsineerimine kujundada lapsel passiivse immuunsuse esimesteks elukuudeks, kui last veel vaktsineerida ei saa. Puukentsefaliidi vastu võib vaktsineerida rasedat aasta ringi, kuid parim aeg seda teha on hiljemalt märtsis, enne puukide kõrghooaega.

Hind sisaldab ühte vaktsiini doosi, ämmaemanda visiiti ja vaktsineerimispassi väljastamist.

Vaata: rasedusaegne vaktsineerimine