Loote Ultrahelikeskus pakub beebiootel emadele preeklampsia sõeluuringut
Iga tulevane ema soovib, et tema rasedus oleks rõõmsa ootuse aeg. Ometi võib rõõmu varjutada hirm preeklampsia ees.
Mis on preeklampsia?
Preeklampsia on raseduse ajal tekkiv mitmeid elundsüsteeme haarav potentsiaalselt eluohtlik haigus, mida iseloomustab ema kõrgenenud arteriaalne vererõhk ja valgu ilmumine uriini või viimase puudumisel teiste elundsüsteemide talitlushäire. See võib mõjutada nii Sind kui ka Sinu veel sündimata last. Kui preeklampsia risk on ette teada, saab seda ära hoida.
Kui sage haigus on preeklampsia?
Enamikul naistel kulgeb rasedus normaalselt. Samas on preeklampsia suhteliselt sage rasedusaegne haigus, mis esineb Eestis kahel rasedal naisel sajast.
Millal preeklampsia tekib?
Preeklampsia tekib pärast 20. rasedusnädalat või kuni kuus nädalat pärast sünnitust. Preeklampsia esineb sagedamini 32.–36. rasedusnädala vahel. Mida varajasemas raseduse perioodis haigus tekib, seda raskem on selle kulg ja seda ohtlikum on see emale ja lapsele.
Mis põhjustab preeklampsiat?
Preeklampsia täpseid põhjusi pole teada, aga arvatakse, et haiguse tekke keskmes on areneva platsenta emakasse kinnitumise häire, mistõttu ei teki head ühendust loote ja ema vereringe vahel. Kiiresti arenev loode aga vajab kasvuks ema vereringest tulevat hapnikku ja toitaineid. Kui arenevas platsentas tekib hapnikuvaegus, siis vabanevad ema vereringesse toksilised ained, mis kahjustavad ema veresooni vooderdavat limaskesta. Nii kujuneb välja süsteemne ema siseorganite kahjustus. Selleks, et ema ja lapse elu päästa, peab laps sündima. Kui see aga juhtub väga varajases staadiumis, pole sündiv laps veel üsaväliseks eluks valmis.
Kuidas see mind mõjutab?
Enamasti esineb haiguse kerge vorm, mis tekib raseduse lõpus ning mille prognoos on hea. Kuid mõnikord võib preeklampsia väga kiiresti süveneda ning ohustada ema elu ja tervist. Preeklampsiasse haigestumisel on ka pikemaajalisi toimeid naise tervisele, sest see kahekordistab hilisemas elus südame- ja veresoonkonna haiguste esinemist. Enamik preeklampsiat põdevaid naisi võetakse haiglasse ja sageli peavad nende lapsed sündima enneaegselt. Kui ema või lapse tervis on ohus, kutsutakse sünnitus esile või tehakse keisrilõikus.
Kuidas see minu last mõjutab?
Enamik lapsi jääb terveks isegi siis, kui nende emal on raskekujuline preeklampsia. Kuid mõnikord võib ema preeklampsia ohustada nii loote kui ka vastsündinu elu ja tervist. Preeklampsia esinemine emal kahekordistab ellujäänud laste tserebraalparalüüsi ehk ajukahjustuse riski, mille tagajärjeks on füüsilise ja mõnikord vaimse arengu mahajäämus. Samuti on ellujäänud lastel hilisema elu jooksul sagedamini südame- ja veresoonkonna haigusi, ülekaalulisust ning diabeeti. Preeklampsia korral ei saa loode kasvamiseks piisavalt hapnikku ega toitaineid ning tekib üsasisene kasvupeetus. Kuna ainus preeklampsia ravi on sünnitus, tuleb vahel rasedus lõpetada enneaegselt. Enne 34. rasedusnädalat on loote kopsud veel lõpuni arenemata ning rasedale tehakse loote kopsude järele aitamiseks steroidsüste.
Kuidas ma tunnen preeklampsia ära?
Paraku ilmnevad haiguse tunnused enamikul naistel alles haiguse lõppfaasis.
- Püsiv peavalu, mis ei allu hästi valuvaigistitele
- Tugev iiveldus ja oksendamine
- Nägemishäired, kohin kõrvades
- Valu paremal roidekaare all
- Õhupuudustunne, hingeldus
- Harv urineerimisvajadus (alla 500 ml ööpäevas)
- Käte, näo ja silmalaugude turse
- Kiire kaalutõus (rohkem kui 1 kg ühe nädala jooksul)
Ülal kirjeldatud sümptomite esinemisel tuleb pöörduda juba oma ämmaemanda, naistearsti või haigla valvearsti poole.
Kas olen ohustatud?
Kuigi preeklampsia võib tekkida kõikidel lapseootel emadel, on mõned naised rohkem ohustatud kui teised.
Oled enam ohustatud, kui
- tegemist on sinu esimese rasedusega;
- Sul esines preeklampsia eelneva raseduse ajal;
- Sinu emal või õel on olnud preeklampsia;
- Sinu kehamassiindeks on 35 kg/m2 või rohkem;
- oled 40-aastane või vanem;
- sünnitustevaheline aeg on olnud üle 10 aasta;
- ootad mitmikuid;
- rasestusid kehavälise viljastamise teel;
- Sul on mõni meditsiiniline probleem, näiteks hüpertooniatõbi, neeruprobleemid, luupus, suhkurtõbi;
- selle raseduse ajal tekkis Sul suhkurtõbi.
Millises rasedusjärgus sõeluuring läbi viiakse?
Preeklampsia sõeluuringu saab teha kõigil kolmel trimestril.
- Esimesel trimestril 11.–13.+6 rasedusnädalal (OSCAR-testi raames)
- Teisel trimestril 19.–21.+6 rasedusnädalal (loote anatoomilise sõeluuringu raames)
- Kolmandal trimestril 34.–36. rasedusnädalal (loote kasvu ja heaoluseisundi uuringu raames)
Preeklampsia kolmeetapiline sõeluuring annab võimaluse preeklampsia teket ära hoida või nihutada see raseduse hilisemasse perioodi.
Kui usaldusväärne on preeklampsia sõeluuring?
I trimestril on OSCAR-testiga võimalik 76% täpsusega tuvastada riskirühma naised, kellel võib areneda varajane preeklampsia enne 37. rasedusnädalat. Kaksikraseduste puhul on võimalik tuvastada kõik naised, kellel võib areneda varajane preeklampsia enne 37. nädalat.
II trimestril loote anatoomilise skriiningu käigus on võimalik 85% täpsusega tuvastada riskirühma naised, kellel võib areneda varajane preeklampsia enne 37. nädalat.
III trimestril loote kasvu ja heaoluseisundi ultraheliuuringu käigus on võimalik 85% täpsusega tuvastada riskirühma naised, kellel võib areneda hiline preeklampsia pärast 37. nädalat.
Miks peaksin laskma oma preeklampsia riski hinnata?
I trimestril OSCAR-testi käigus on parim hinnata varajase preeklampsia tekke riski ja riskirühma naised saavad kasu aspiriini preeklampsiat ärahoidvast toimest. Uuringud on näidanud, et väikestes annustes aspiriin enne 16. rasedusnädalat vähendab 62% juhtudel varajase preeklampsia teket, mille tõttu võib vajalik olla sünnitus enne 37. rasedusnädalat. Seetõttu on soovitatud kõrgenenud riskiga naistel tarvitada aspiriini 150 milligrammi üks kord päevas õhtuti sisse võetuna kuni 36. rasedusnädalani. Preeklampsia kõrge riskiga naiste ennetava ravi eesmärk on kas preeklampsia väljakujunemist vältida või lükata selle tekkeaeg hilisemasse raseduse perioodi, kui laps on piisavalt küps, et sündida.
II trimestril loote anatoomilise skriiningu käigus saab OSCAR-testi uuringu ajal saadud preeklampsia riski ümber hinnata või soovitada preeklampsia sõeluuringut naistele, kellel OSCAR-testi käigus preeklampsia riski ei hinnatud.
III trimestril loote kasvu ja heaoluseisundi ultraheliuuringu käigus saab hinnata hilist preeklampsiat. See on väga oluline, kuna 75% preeklampsiajuhtudest tekib pärast 37. rasedusnädalat. See annab võimaluse kõrgenenud preeklampsiariskiga naisi tihedamini jälgida ja haigus õigeaegselt avastada ning lapse kopsud peatseks sünniks ette valmistada.
Kuidas preeklampsia sõeluuring tehakse?
Preeklampsia sõeluuring koosneb õe vastuvõtust ja günekoloogi poolt läbiviidavast ultraheliuuringust. Õde küsitleb rasedat ning mõõdab tema vererõhku, pikkust ja kaalu ning teeb vereanalüüsi. Günekoloog viib läbi loote ultraheliuuringu ja mõõdab platsentat varustavate emakaarterite verevooluindekseid. Kombineerides raseda vereanalüüsist määratud hormoonide väärtusi raseda preeklampsia riskifaktorite, vererõhuväärtuste, kehamassiindeksi ja emakaarterite verevooluindeksitega, arvutab günekoloog spetsiaalse arvutiprogrammi abil naise individuaalse varajase või hilise preeklampsia riski.
- Preeklampsia riski saab hinnata ühe päeva jooksul.
- Preeklampsia riski saab hinnata ka naistel, kes ootavad kaksikuid.
Preeklampsia sõeluuring annab turvatunde
Enamik preeklampsia sõeluuringus osalenud naisi kuulub madala riskiga rühma. Kõrgenenud riski korral annab preeklampsia kolmeetapiline sõeluuring Sulle võimaluse vajadusel preeklampsia teke ära hoida või nihutada see raseduse hilisemasse perioodi. Sulle väga vajaliku turvatunde annab preeklampsia riski maandamine ning Sinu ja Su lapse tervisliku seisundi hoolikas teaduspõhine jälgimine. Nii saab laps turvaliselt ilmavalgust näha siis, kui ta on selleks valmis, ja Sina tunda rõõmu tervest lapsest.