Ultraheliuuring spontaanse sünnituse käivitumise prognoosimisel

 

5-10 %  beebiootel naistel kestab rasedus üle 294 päeva (üle 42 täisnädala). Sellist rasedust nimetatakse ülekantud raseduseks, mille korral on suurenenud risk loote sünnitraumaks, sünnitusel tekkinud hapnikuvaegusest tingitud komplikatsioonideks ning samuti üsasiseseks loote hukuks ja vastsündinu sünnijärgeks surmaks.

 

Risk rasedusaegseks lapse kaotuseks ( üsasisene-, sünnitusaegne-, sünnitusjärgne  lapse hukk) suureneb  38. rasedusnädalal  1,2  võrra, 40. rasedusnädal  2,4 võrra ning 43. rasedusnädalal 5,8 võrra 1000 raseduse kohta.

 

Ülekantud raseduse ärahoidmiseks kasutatakse sünnituse esilekutsumist, mis võrreldes äraootava taktikaga vähendab rasedusaegset lapse kaotust. Ligikaudu 20% beebiootel naisi vajab  siiski erakordset keisrilõikust ebaõnnestunud sünnituse esilekutsumise, ebaefektiivse sünnitustegevuse või lapse hapnikuvaeguse tõttu. Keisrilõikuse sagedus sõltub sellest, kas tegemist on korduvsünnitaja või esmassünnitajaga.  Korduvsünnitajal lõpeb sünnituse esilekutsumine keisrilõikusega ligikaudu 10% juhtudel, esmassünnitajal 30% juhtudel.

 

Sünnituse esilekutsumise eelselt mõõdetud emakakaela pikkus koos täiendavate emapoolsete tunnustega ( raseduse suurus, sünnituste arv, ema vanus, ema kehamassi indeks) pakub kasulikku ennustavat väärtust sünnituse esilekutsumise õnnestumise kohta, spontaanse sünnituse võimalikkuse kohta järgneva 24 tunni jooksul ja erakorralise keisrilõikuse tõenäosuse kohta.

  

Mittesünnitanud naiste puhul tõenäosus keisrilõikuseks peale ebaõnnestunud sünnituse esilekutsumist, ebaefektiivset sünnitustegevust või lapse hapnikuvaegust  on suurem neil, kelle sünnituse esilekutsumise eelne emakakaela pikkus on suurem, võrreldes lühikese emakakaelaga naistega. Keisrilõikuse tõenäosus on 10%, kui emakakaela pikkus enne sünnituse esilekutsumist on 1-10 mm, samas keisrilõikuse esinemissagedus tõuseb 70%-le, kui emakakaela pikkus on üle 30 mm.

 

Ka sünnitanud naiste puhul  tõenäosus keisrilõikuseks peale ebaõnnestunud sünnituse esilekutsumist, ebaefektiivset sünnitustegevust või lapse hapnikuvaegust  on suurem neil, kelle sünnituse esilekutsumise eelne emakakaela pikkus on suurem, võrreldes lühikese emakakaelaga naistega . Keisrilõikuse tõenäosus on 2%, kui emakakaela pikkus enne sünnituse esilekutsumist on 1-10 mm, samas keisrilõikuse esinemissagedus tõuseb 20%-le, kui emakakaela pikkus on üle 30 mm.

 

Ülekantud raseduse korral kutsutakse sünnitus esile tavaliselt 41. rasedusnädala täitumisel. Teine võimalus on 41. rasedusnädalal teostada ultraheliuuring, et avastada eelnevalt diagnoosimata jäänud rasedusaegseid komplikatsioone, nagu loote tuharseis, mille puhul on vajalik keisrilõikus, või loote kasvupeetus, lootevee vähesus, mis vajab varajasemat sünnituse esilekutsumist loote hoolikama sünnituseaegse jälgimisega.

 Beebiootel naistel, kellel puudub kindel meditsiiniline näidustus sünnituse esilekutsumiseks 41. rasedusnädalaks, on õigustatud mitte teostada sünnituse esilekutsumine enne 42. rasedusnädala täitumist, kuna 80% juhtudel käivitub spontaanne sünnitegevus enne 42. rasedusnädalat ja sellega me vähendame asjatute sünnituste esilekutsumiste vajadust.

 

•  Ebaefektiivse sünnitegevuse ja loote hapnikuvaeguse tõttu teostatud erakorralise keisrilõikuse sagedus on 15% neil beebiootel naistel, kelle sünnitus käivitus spontaanselt, versus 35% beebiootel naistel, kelle sünnitus kutsuti esile
• Spontaanse sünnituse käivitumise tõenäosus on suurem sünnitanud naistel võrreldes sünnitamata naistega ja pöördvõrdeliselt seotud ema kehamassi indeksi ja emakakaela pikkusega.
• Tupekaudse füsioloogilise sünnituse tõenäosus on suurem spontaanselt käivitunud sünnitustegevuse, kui sünnituse esilekutsumise korral, sünnitanud naistel suurem, kui sünnitamata naistel, valge nahavärviga naistel suurem, kui musta nahavärviga naistel ja pöördvõrdeliselt seotud ema kehamassi indeksi ja emakakaela pikkusega.