GeneSafe Complete test

 

GeneSafe Complete test on sünnieelne mitteinvasiivne sõeltest, mille abil on võimalik  teada saada loote 29 geenimutatsiooni kohta, mis võivad põhjustada 49 erinevat geenihaigust, mida väga sageli ei ole ultraheliuuringul võimalik avastada ja mis tihti avalduvad alles raseduse lõpupoole või lapse esimestel eluaastatel.

Kuidas GeneSafe Complete test töötab?

 

GeneSafe Complete testi teostatakse ema vereproovist, milles leidub nii ema kui ka loote DNA-d (geneetilist materjali). Loote testitav DNA pärineb platsentast. GeneSafe Complete test tuvastab ema vereproovist loote DNA ja hindab selle abil, kas lootel on otsitud geenihaigus või mitte. Selle testiga ei saa tuvastada loote sugu. GeneSafe testi saab kasutada ka siis, kui viljastumisel kasutati munaraku- või spermadoonorit. GeneSafe Complete testi teostamiseks on vajalik ka lapse bioloogilise isa suu limaskesta DNA analüüs.

 

GeneSafe Complete test on mitteinvasiivne sünnieelne sõeltest, mis on Sinu ja lapse jaoks täiesti ohutu. Testi tegemiseks võetakse Sinu käsivarrelt vereproov ja lapse isa suust põse limaskestalt vatipulgaga DNA proov mis mõlemad koos saadetakse kiirkulleriga Itaalia Rooma Eurofins Genoma laborisse. Eurofins Genoma labor omab 20 aastast kogemust teostamaks sünnieelseid geneetilisi uuringuid. Igal aastal teostatakse antud laboris üle 200 000 geneetilise uuringu. 

 

 

Mida GeneSafe Complete test mulle ütleb?

 

GeneSafe Complete test otsib monogeenseid ehk Mendeli seaduste järgi päranduvaid haigusi. Monogeenseid haigusi põhjustab geenipaari ühes või mõlemas geenis (alleelis) olev mutatsioon.

 

Üldiselt on need haigused ainult geenimutatsiooni põhjustatud ja keskkonnal ei ole nende tekkel tähtsust. Sel viisil päranduvaid haigusi nimetatakse ka Mendeli haigusteks, sest need järgivad munk Gregor Mendeli avastatud pärilikkuse seaduspärasusi. Need kuuluvad peaaegu eranditult harvaesinevate haiguste hulka, mis tähendab, et neid esineb harvemini kui ühel lootel kahest tuhandest.

 

---

Kuna GeneSafe Complete test otsib 49 monogeenset haigust, on haiguste kombineeritud esinemissagedus üks loode kuuesajast (1 : 600). See on suurem kui Downi sündroomi esinemissagedus.

---

 

Monogeensete haiguste avaldumine järgib kas dominantse (valitseva) või retsessiivse (varjatud) pärilikkuse põhimõtet. Kui haigust põhjustav geen paikneb autosoomis (kromosoomid 1−22), on tegu autosoomse pärilikkusega ja haigus avaldub ühte moodi soost sõltumata.

 

---

GeneSafe Complete test on sõeltest, mis on suuteline lootel tuvastama nii vanematelt päranduvaid autosoom- retsessiivseid haigusi kui ka mitte päranduvaid uustekkelisi haigusi (de novo- mutatsioonidest tingitud haigusi).

---

 

Uustekkeliste mutatsioonide puhul (näiteks Retti- või Noonani sündroom) pole haigusgeen päritud kummaltki vanemalt, vaid on tekkinud seemne- või munaraku moodustumise käigus. Uustekkelised mutatsioonid on eriti silmatorkavad just autosoom-dominantsete haiguste korral, sest tulevad esile kohe – üllatuslikult saavad terved vanemad haige lapse, kes annab teoreetiliselt 50% juhtudest haiguse omakorda edasi enda järeltulijatele.

 

 

Pärilik autosoom-retsessiivne mutatsioon (näiteks tsüstiline fibroos, kaasasündinud sensorineuraalne kurtus) on päritud mõlemalt vanemalt. See tähendab, et geneetilise haiguse avaldumiseks peab lapsel olema muutus mõlemas ühe geenipaari geenis. Kui laps pärib oma vanemalt ühe muutustega geeni ja teise normaalse geeni, siis enamikel juhtudel korvab normaalne geen muutustega geeni. Sel juhul on laps muutuse kandja, kuid ta ei ole haige. Kui mõlemad vanemad on sama geenimutatsiooni kandjad, siis annavad nad oma lapsele edasi kas normaalse või muutusega geeni. Valik toimub juhuslikult. Seetõttu esineb igal lapsel, kelle mõlemad vanemad kannavad ühesugust muutunud geeni, 1 juhul 4-st (25%) risk saada mõlemalt vanemalt mutatsiooniga geen ning seetõttu haigestuda pärilikku haigusesse.

 

Kuna autosoom-retsessiivsete haiguste puhul paiknevad haigust põhjustavad geenid autosoomsetes kromosoomides (kromosoomid 1-22), siis avaldub haigus ühtmoodi nii poistel kui ka tüdrukutel. Sellised riskid esinevad iga raseduse puhul.

 

 

Kui usaldusväärne on GeneSafe Complete test?

 

See sõeltest suudab tuvastada  üle 99% testiga uuritavast 29 geenimutatsioonist. Kordus testi teostamsie vajadus ebaselge tulemuse tõttu on väiksem kui 1%.

 

Mis on GeneSafe Complete testi alternatiivid?

 

GeneSafe Complete test on sõeltest monogeensete haiguste avastamiseks. GeneSafe Complete testiga pole võimalik tuvastada loote kromosoomihaigusi, mikrodeletsioone ega sugu. GeneSafe Complete testiga pole võimalik hinnata ka loote anatoomilisi struktuure ega rasedusega kaasneda võivaid tüsistusi nagu preeklampsia ja loote kasvupeetus.

 

Kui Sa soovid teavet ka loote kromosoomi patoloogiate, mikrodeletsioonide, loote organstruktuuride arengu ja rasedusaegsete komplikatsioonide kohta, on võimalik teostada SMART testi, mis sisaldab lisaks GeneSafe Complete testile ka KaryoPlus testi ning OSCAR testi. 

 

Kui Sa soovid teada lisaks GeneSafe Complete testiga uuritavatele geenihaigustele veel 2000 erienvat vanematelt päritavat geenihaigust, siis Sa võid soovida WISE testi, mis sisaldab lisaks GeneSafe Complete testile ka KaryoPlus testi, OSCAR testi ning GeneScreen Complete testi.

 

Naiste puhul, kelle ultraheliuuringus jääb kahtlus loote arengurikke suhtes, on kasutusel sellised invasiivsed diagnostilised testid nagu koorionibiopsia või looteveeuuring, mis tuvastavad üle 99% kõigist kromosoomianomaaliatest, sealhulgas ka haruldasi kromosoomianomaaliaid, mida GeneSafe Complete testiga ega ka teiste sõeltestidega avastada ei saa. Diagnostiliste uuringute korral tuleb ainult arvestada sellega, et 0,1%-l juhtudest võivad need põhjustada raseduse katkemise sõltumata sellest, kas loode oli kromosomaalse patoloogiaga või mitte.

 

Millal ma oma testi tulemused teada saan?

 

Testi tulemused saad Sa teada 21 tööpäeva möödudes pärast vereanalüüsi andmist.

 

Milliseid tulemusi ma GeneSafe Complete testist oodata võin?

 

Eurofin Genoma laborist saadav GeneSafe Complete testi vastus sisaldab ühte järgmistest võimalustest.

 

• SÕELUURING NEGATIIVNE

Sõeluuringu negatiivne tulemus tähendab, et Sinu lootel ei tuvastatud GeneSafe Complete testiga uuritavas 29 geenis patogeenset või tõenäoliselt patogeenset mutatsiooni.

• SÕELUURING POSITIIVNE

Sõeluuringu positiivne tulemus tähendab, et Sinu lootel on ühe GeneSafe Complete testiga avastatava  monogeense haiguse esinemise tõenäosus väga kõrge, aga see pole 100% kindel. Sellise vastuse korral on kinnitada või välistada geenihaiguse olemasolu, tuleb teha diagnostiline test, näiteks koorionbiopsia või looteveeuuring või sünnijärgselt vastsündinu veeniverest teostatav diagnostiline uuring.

 

Keda saab testida ja millal?

 

GeneSafe Complete test on mõeldud igas vanuses lapseootel naistele, sõltumata sellest kas on tegemist üksikraseduse või kaksikrasedusega, kas rasedus on saavutatud loomulikul- või kunstliku viljastamise teel ning kelle rasedus on kestnud vähemalt 10 täisnädalat (10 nädalat + 0 päeva). Kui Sa soovid teada saada oma raseduse kestvust, siis palun külasta meie raseduskalkulaatorit. 

 

GeneSafe Complete testi saab pakkuda ka:

• IVF raseduse korral;
• kaksikraseduse korral;
• üksikraseduse korral, kui kunstlikul viljastamisel on kasutatud doonormunarakke või doonorspermat;
• kui bioloogiline isa põeb GeneSafe Completega uuritavat geeniptaoloogiat.

 

GeneSafe Complete testi ei saa pakkuda:

• kolmikute korral;
• kaksikraseduse korral, kui üks loode on hukkunud;
• kui emale on viimase kuu jooksul tehtud vereülekanne.
• kui ema põeb ühte GeneSafe Complete testiga uuritavat geenipatoloogiast;

 

Kes saavad GeneSafe Complete testist eriti kasu?

 

---

Monogeensete haiguste esinemissagedus ei sõltu naise vanusest, küll aga esinevad need haigused sagedamini loote vanemaealise bioloogilise isa puhul. Soovitame GeneSafe Complete testi teostamist, kui lapse isa vanus on üle 40 aasta.

---

 

Erilist kasu saavad naised:

• kelle lapse bioloogiline isa on vanem kui 40 aastat;
• kui naine soovib oma lapse kohta saada nii palju informatsiooni kui võimalik;
• kui ultraheliuuringul jääb kahtlus monogeensele haigusele (näiteks Noonani sündroom) aga naine ei soovi invasiivset uuringut;
• kui kolmanda trimestri ultraheliuuringul on lootel väga lühikesed toruluud või kui loote ajukolju on väga väike või esineb selle väga ebatavaline kuju (kui on kahtlus koljulõgemete enneaegsele sulgumisele).
• kui lähisugulaste hulgas on tsüstilise fibroosi või geneetilise kurtusega isikuid.

 

Milliseid monogeenseid haigusi võib leida, kui ma teen GeneSafe Complete testi?

 

• Kraniosünostoosi sündroomid

  Kraniosünostoosi põhjustab koljuluu õmbluste enneaegne luustumine, mille tulemusena arenevad iseloomulik peakuju ja näojooned. Mõningatel juhtudel võib kraniosünostoos põhjustada neuroloogilisi häireid ja söömisraskusi. Haigus võib suurendada ka koljusisest rõhku ning põhjustada nägemishäireid. Kraniosünostoos võib esineda mittesündroomsena või ka osana geneetilistest sündroomidest. Ligikaudu 85% kõigist kraniosünostoosi juhtumitest on mittesündroomsed. Kraniosünostoosi esineb hinnanguliselt 1 : 2000-2500 elussünni kohta.

  • Antley-Bixleri sündroom (FGFR2).
    Esineb koljuluude enneaegne luustumine, kõverad toruluud ja sõrmed, sõrmeliigeste jäigastumine. Võib kaasneda südame arengurikkeid, pärakuavause, ninasõõrmete ja tupe puudumine.
  • Aperti sündroom (FGFR2).
    Esineb koljuluude enneaegne luustumine ja sõrmede omavaheline kokkukasvamine ja hambumuse patoloogia.
  • Crouzoni sündroom (FGFR2, FGFR3).
    Esineb koljuluude enneaegne luustumine, põhjustab mõnedel juhtudel kuulmiskadu ja hambumisprobleeme.
  • Jackson-Weissi sündroom (FGFR2).
    Esineb koljuluude enneaegne luustumine ja kõrvalekalded jalgade arenemises.
  • Pfeifferi sündroom, tüüp 1, 2, 3 (FGFR2).
    Esineb koljuluude enneaegne luustumine, võib esineda kuulmiskadu, vaimset puuet, kõrvalekalded käte ja jalgade arenemises. Raskematel juhtudel võib vastsündinu sünnijärgselt hukkuda.

• Neuroloogilised seisundid

  Neuroloogiliste seisundite puhul esinevad probleemid kesknärvisüsteemi arengus, mille tagajärjel ilmneb lastel psühhomotoorne arengupeetus ja sageli vaimne puue.

  • Retti sündroom (MECP2).
    Enamusjuhtudel esineb tüdrukutel. Esineb rääkimise ja motoorsete oskuste kiire taandareng 6 kuni 18 kuu vanuses. Sageli esineb autism ja krambisündroom.

• Noonani spektri häired

  Noonani sündroom on autosoom-dominantselt päranduv haigus, mida iseloomustab lühike kasv, kaasasündinud südamerike ning erinevas raskusastmes vaimse arengu peetus. Noonani sündroomiga patsientidel on ka iseloomulik välimus: lühike kael, nahavolt kaelal, madala asetsusega kõrvad, hüpertelorism. Lisaks võib esineda lümfisüsteemi düsplaasia, mis on aluseks tsüstilise hügroomi ja kuklavoldi suurenemisele lootel. Noonani sündroomi esinemissagedus on ~1 : 1000-1 : 2500.

  • Kardio-fatsio-kutaanne sündroom (BRAF).
    Iseloomulikud on lühike kasv, muutunud näojooned, kogukeha ihtüoos, südame arengurikked. Võib põhjustada arengupeetust ja vaimset puuet.
  • Noonani sündroom 1, 3, 4, 5, 6, 8 (PTPN11,  RAF1, RIT1, KRAS, NRAS, SOS2, SHOC2, BRAF, MAP2K1, CBL).
    Iseloomulikud on spetsiifilised antud haigusele tüüpilised näojooned, lühike kasv, skeletipatoloogia, südame arengurikked, veritsushäire, munandite laskumishäire. Mõnedel juhtudel kerge vaimne puue.
  • LEOPARDI sündroom 1, 2 (PTPN11, RAF1).
    Sarnaneb Noonani sündroomile, märkimisväärsete pruunide laikudega nahal (lentiginoos), lühike kasv, südame arengurikked, veritsemine, võimalik erineva raskusastmega vaimne puue.
  • Juveniilne müelomonotsüütiline leukeemia (PTPN11).
    Esineb kiire kuluga, agressiivne leukeemia. 5 aasta elulemus 50%.

• Luustikuga seotud häired

  Kaasasündinud luude kasvuhäiretega sündroome on üle kahesaja erineva vormi. Sagedasemateks luustikuga seotud häireteks on osteokondrodüsplaasiad, mis haaravad nii pikki toruluid, selgroogu kui ka luude kõhrelisi komponente. Sageli kaasneb selle haigustega laste kasvupeetus, deformeerunud luud ja lülisammas. Samas laste vaimne areng on sageli eakohane. Raskemate vormide puhul hukkuvad lapsed üsasiseselt või vahetult sünnijärgses perioodis hingamispuudulikkuse tagajärjel.

  • Akondroplaasia ehk kõhrevaegmoodustus (FGFR3).
    Esineb luustiku kasvuhäire, millele on iseloomulikud väljendunud kääbuskasv, eriti on lühenenud õlavarreluu ja reieluu, pea on ebaproportsionaalselt suur, esineb seljaajukanali ahenemist.
  • CATSHL-i sündroom (FGFR3).
    Iseloomulikud on pikk kasv, selgroo külgkõverdus, kuulmiskadu, sõrmeliigeste jäigastumine. Võib kaasneda vaimne puue.
  • Osteogenesis imperfecta, tüüp I, II, III, IV (COL1A1, COL1A2).
    Äärmiselt kergesti purunevad luud, sageli teadaoleva põhjuseta. Raskematel juhtudel vastsündinud hukkuvad hingamispuudulikkuse tagajärjel.
  • Ehlers-Danlosi sündroom, klassikaline, tüüp VIIA; südameklapi vorm, tüüp VIIB (COL1A1, COL1A2).
    Iseloomulikud on spetsiifilised antud haigusele iseloomulikud näojooned, sidekoe kahjustused, hüpermobiilsed liigesed. Võib kaasneda eluohtlik tüsistus nagu aordi lõhustav aneurüsm.
  • Hüpokondroplaasia (FGFR3).
    Luustiku kasvuhäire, millega kaasneb lühike kasv ja seljaajukanali ahenemine. Võib kaasneda krambisündroom koos sekundaarse arengupeetusega.
  • Tanatroofiline düsplaasia, tüübid I, II (FGFR3).
    Raske kasvupeetus ja skeletipatoloogia. Sageli hukkuvad emaüsas või sünnijärgses perioodis hingamispuudulikkuse tõttu.

• Kaasasündinud sündroomid

  Sündroomide all mõeldakse kindale haigusele iseloomulike haigustunnuste kogumikke või nende kombinatsioone. Sageli haaravad sündroomid mitmeid elundsüsteeme korraga ja on seotud vaimse alaarenguga.

  • Alagille´i sündroom (JAG1).
    Esinevad südame arengurikked ja maksaprobleemid. Võib kaasneda kasvuprobleeme ja lülisamba kõrvalekaldeid.
  • CHARGE´i sündroom (CHD7).
    Esineb ninakäikude sulgus, silma võrkkesta patoloogia, südame arengurikked, suguelundite kõrvalekalded, abnormsed kõrvad, kuulmiskadu, kasvu- ja arengupeerus ning huule- ja/või suulaelõhe.
  • Cornelia de Lange´i sündroom 1, 2, 3, 4, 5 (NIPBL, SMC1A, SMC3, RAD21, HDAC8).
    Iseloomulikud on spetsiifilised antud haigusele tüüpilised näojooned, kasvu- ja arengupeetus, erineva raskusastmega vaimne puue.
  • Muenke´i sündroom (FGFR3).
    Esineb koljuluude enneaegne luustumine, võib esineda kuulmiskadu, psühhomotoorne arengupeetus ning huule- ja/või suulaelõhe.
  • Sotose sündroom 1 (NSD1).
    Kiire kasv, esineb psühhomotoorne, kognitiivne ja vaimne alaareng. Võib esineda autismispektri häireid.
  • Bohring-Opitz’i sündroom (ASXL1).
    Esineb kasvupeetus, pisipeasus, näo düsmorfism punnsilmsusega, küünarliigese ja randmeliigese kontraktuur (piiratud painutus ja sirutus liigeses), tõsised toitumisraskused ja hilised õppimisraskused.
  • Schinzel-Giedion’i sündroom (SETBP1).
    Iseloomulikud on spetsiifilised antud haigusele tüüpilised näojooned, luustiku kõrvalekalded, liigne karvakasv, krambisündroom, lühikesed käed ja jalad ning sügav progresseeruv intellektuaalne puue.
  • Holoprosentsefaalia (SIX3).
    Raske arengurike, kus eesaju on jäänud ajupoolkeradeks jagunemata ja millega kaasnevad sageli näodeformatsioonid. Rasketel juhtudel on prognoos väga halb, paljud vastsündinud ei ela kauem kui kuus kuud. Kergematel juhtudel võivad lapsed jõuda täiskasvanuikka, kuid neil võib olla mitmesuguseid neuroloogilisi ja arenguprobleeme.

• Vanematelt päritavad haigused

  Pärilike autosoom-retsessiivsete haiguste puhul on mõlemad vanemad andnud lapsele edasi haige geeni ehk need haigused on pärandunud lapsele tema vanematelt.

  • Tsüstiline fibroos (CFTR)
    Kõige sagedasem eluiga lühendav geneetiline haigus Eestis, esinemissagedus 1 juhtum 4500 elussünni kohta. Tegemist on oma olemuselt kroonilise, süveneva haigusega, mis võib haarata kõiki elundsüsteeme. Klassikalistel juhtudel esineb progresseeruv õhupuudusega kaasnev kopsuhaigus, suhkruhaigus ning soola sisalduse suurenemine higis. Haigusega võib kaasneda toitumuslikest häiretest tingitud kasvupeetus, kõhulahtisus, maksapuudulikkus ning viljatus. Haiguse kliiniline avaldumine ja raskusaste võivad varieeruda mitme elundi kahjustusest kuni kerge ühe elundi kahjustuseni. Valdavalt avalduvad sümptomid lapse esimestel eluaastatel.
  • Autosoom-retsessiivne kurtus tüüp 1A, 1B (CX26, GJB2, CX30, GJB6)
    Antud geenimutatsioonid on 70%kaasasündinud mittesündroomse geneetiline sensorineuraalse erineva raskusastmega kuulmislanguse põhjustajateks. Sensorineuraalne kuulmislangus on krooniline ja hetkel ravimatu.
  • Beeta-talasseemia (HBB)
    Beeta-talasseemia korral sünteesitakse vähe normaalse struktuuriga hemoglobiini ja selle tagajärjel tekib lapsel kehvveresus.  Haigus avaldub esimese kahe eluaasta jooksul, kui lapsel tekib kahvatus, vähene kaaluiive või kasv, kõhulahtisus, korduvad palavikud ja maksa suurenemisest tingitud kõhu ettevõlvumine. Raske talasseemia korral kasutatakse raviks vereloome tüvirakkude siirdamist.
  • Sirprakuline aneemia (HBB)
    Sirprakulise aneemia korral esineb punaverelibledes ebanormaalne hemoglobiin, mistõttu tekivad sirbikujulised häirunud funktsiooni ja lühenenud elueaga erütrotsüüdid. Sagedamini esineb antud haigus mustanahalistel lastel esimese nelja kuu vanuses. Sirprakuline aneemia on eluohtlik, kui erütrotsüüdid hakkavad massiliselt lagunema või luuüdi ei suuda piisavalt uusi erütrotsüüte juurde toota.

 

Enne GeneSafe Complete testi andmist teostame Sulle väga varajase loote arengurikete ultraheliuuringu.

 

Ultraheliuuringu eesmärgiks on esiteks täpsustada raseduse suurus, hinnata kaksikraseduse olemasolu ning selle tüüp ning teiseks välistada olukordi, kus GeneSafe Complete testi teha ei tohiks. Kuna GeneSafe Complete testiga pole võimalik avastada lapse struktuurseid arengurikkeid on loote väga varajase arengurikete ultraheliuuringu eesmärgiks välistada lapsel 10 rasket arenguriket.

 

Enamik naistest, kellele GeneSafe Complete test on tehtud, saavad teada, et nende lapsel on madal tekkerisk testitud monogeense haiguse osas – see võib olla väga julgustav.

 

Kromosoomi- ja geenihaiguste testid